Allpool vööd – mehe teine süda

(refereeritud: Margus Punab, meestearst, Tartu Ülikooli meestekliinik. Eesti Vähiliit “Mehe teine süda”)

– 15-20% eesti 20-50 aastastest meestest põevad eesnäärmepõletikku.

– Enam kui pooled üle 50-aastastest meestest kaebavad peamiselt eesnäärme healoomulisest suurenemisest (eesnäärme adenoomist) tingitud kusemishäirete üle.

– Ühel mehel viiest-kuuest diagnoositakse elu jooksul eesnäärmevähk.

Eesnäärme pahaloomulise kasvaja esinemissagedus hakkab suurenema alates vanusest 45-50, tõustes kiiresti peale 60-ndat eluaastat. Uuringud näitavad, et peaaegu 80% 80-ndates aastates meestel võime leida eesnäärmevähi.

Mis on eesnäärme roll?

Eesnääre paikneb otse põie all häbemeluu taga ja pärasoole ees. Eesnääret läbivad põiest väljuv kusiti, aga ka munanditest alguse saavad seemnejuhad. Eesnäärme mõlemas otsas paiknevad sulgurlihased, mis hoiavad kuse põies ja reguleerivad kusemise ja seemnepurske protsessi. Eesnäärme ümber ja kõrval kulgevad sugutit varustavad veresooned ja närvid. Seetõttu mõjutavad kõik eesnäärmehaigused vähem või rohkem nii kusemist kui ka mehe viljakust ja seksuaalsust. Eesnääre on suhteliselt väike organ. Enamikel tervetel meestel kaalub eesnääre vaid umbes 20 grammi.

Eesnäärmega seotud lihased tagavad kuse püsimise põies ja nende kahjustus võib põhjustada kusepidamatust. Eesnääre osaleb seemnevedeliku tootmises. Seemnerakud toodetakse munandites, küpsevad munandimanuses ja suguteedes ning paisatakse seemnepurske momendil läbi eesnäärme kusitisse. Samal momendil suunatakse kusitisse ka eesnäärme- ja teise lisasugunäärme seemnepõiekestesekreet ja moodustub sperma. Eesnäärmesekreet moodustab spermast pea 30% ja selle rolliks on toita ja aktiviseerida spermatosoide ning kaitsta neid naise suguteedes.

Eesnäärmehaiguste poolt põhjustatud vaevused

Kõik eesnäärmehaigused põhjustavad kolme tüüpi vaevuseid: kusevoolu takistus, kusemisärritus ja valu/ebamugavustunne vaagna piirkonnas.

Eesnäärmevähk kulgeb sageli pikka aega ilma mingisuguste selgete tunnusteta ja alles viimases faasis võivad tekkida eesnäärmehaigustele

iseloomulikud kaebused. Mõnikord võivad esimeseks eesnäärmevähi signaaliks olla hoopis siiretest tingitud luuvalud.

Tüüpilised kusemistakistuse nähud on:

1. nõrk (nõrgenenud) kusejuga – normiks loetakse enamasti üle 1 m pikkust kusekaart. Kui kaar on alla poole meetri tuleks ennast kindlasti kontrollida;

2. kusemise alustamine võtab aega ja selleks peab punnitama;

3. katkendlik kusevool ja järeltilkumine peale kusemist;

4. põie mittetäielik tühjenemine.