Kõrgenenud vererõhk on üks peamisi südamehaiguste kujunemise riskifaktoreid, samuti aitab see haigus kaasa neerupuudulikkuse tekkele ning põhjustab ajuinsulti.
Südame ja veresoonkonna haigused põhjustavad Euroopas igal aastal pea 42% surmadest. Kõrgvererõhktõbi on haigus, mille puhul ei ole valusid ega muid sümptomeid ja mille hiilivat algust enamasti ei märgata – sageli aastaid. Nii võivad aga südamele ja veresoonkonnale tekkida pöördumatud kahjustused.
Vererõhku peaks sagedamini kontrollima siis, kui:
• perekonnas on varem esinenud kõrget vererõhku ja/või südame-veresoonkonna haigusi;
• elustiil ei ole kõige tervislikum (suitsetad, tarbid alkoholi, liigud väga vähe või toitud ebatervislikult);
• on suur kehamassiindeks (st on palju ülekaalu);
• vanust üle 45-50 eluaasta (ligi 50% üle 65 aastastest põeb seda haigust)
Arvad, et see sind ei puuduta? Arva uuesti – numbrid räägivad teist keelt.
2015. aastal diagnoositi kõrgvererõhutõbi ehk hüpertoonia
500 kuni 24aastasel inimesel
1400 25-34aastasel inimesel
6311 35-54aastasel inimesel
9369 55-75aastasel inimesel.
